ERMÜ osales Riias kultuurifoorumil

22.–23. septembril oli Eesti Rahvamajade Ühing esindatud Riias toimunud rahvusvahelisel foorumil, mis tõi kokku kultuuriprofessionaalid, produtsendid, kunstnikud, meediaesindajad, tehnikaeksperdid ja loomeettevõtjad Lätist ning välismaalt. Kahepäevane sündmus oli loodud mõttevahetuseks, interdistsiplinaarseks koostööks ja erinevate vaatenurkade ühendamiseks, pakkudes osalejatele ruumi kultuuri- ja loometööstuse viimaste suundumustega tutvumiseks, rahvusvahelisest kogemusest ammutamiseks ning väärtuslike erialaste kontaktide loomiseks.

Lätis käisid sündmusel kolm liiget ERMÜ rahvusvahelise koostöö töögrupist: Kadri Tasa, Kuldar Pajula ja Lisette Taube. Muljeid jagades tõstis Lisette esile sooja vastuvõttu: „Tundsin väga, et olime oodatud ja usun, et kõik taolised kohtumised ja lähiriikide toetamised tugevdavad Eesti-Läti koostöö vundamenti. Eredamalt jäi meelde AI teemaline ettekanne John Airaksinenilt – kui palju on olemas erinevaid võimalusi, et oma loomeideed tehisaru abil arendada.“

Ka Kuldar meenutas tehisaru teemalist ettekannet: „Kindlasti on kohti, kus AI lihtsustab töö tegemist – nagu arvutamised ja analüüsid, kuid loominguline tegevus – kujundamine, kõned jt võiks jääda inimese enda teha.“

Suure osa inspiratsioonist ja mõtteainest pakkusid aga mahukamad ettekanded ja arutelud. Kadri meenutas konverentsi käiku: „Konverents Riias – köitsid ja kõnetasid enim need ettekanded, mis olid inglise keeles ja sealt tooks esile Stacco Stroncoso, kelle ettekande põhifookus oli just kultuuris iganenud arusaamade kummutamisel. Ta julgustas mõtlema kastist välja ning üheskoos jõudsime järeldusele, et võib olla olemegi jõudnud tänapäeval olukorda, kus “tagasi juurte juurde” mõtteviis ongi juba kastist välja mõtlemine. Kui alguses tundus tema käsitlus kultuurivaldkonnast, ja ütleks isegi maailmakorrast, veidi müstiline, siis konverentsi lõpuks enam mitte.“

Samuti leidsid mitme ettekandja teemades erinevate nurkade alt kajastamist kultuuri ja julgeoleku seosed. Riia foorum andis osalejatele kinnitust, et rahvusvaheline ja piiriülene suhtlus on tulevikuks hädavajalik – nagu Kadri kokku võttis: „Lõpetuseks – veelkord jõudsime ühisele veendumusele, et rohkem piiriülest koostööd kultuuris on perspektiivis võimalusterohke ja kindlasti vajalik.“